Koolitus ja harrastustegevus Saaremaal
Koolitus
Üldine kuulekus – koeraomanikele, kes ei taha oma koeraga käia eksamitel, võistlustel või näitustel, aga soovivad lemmikutelt sõnakuulmist. Olenemata koera kasvust, vanusest, tõust, s.t. ka segaverelised koerad. Kindlasti peaksid ühendust võtma koeraomanikud, kelle koertel on probleeme kuuletumisega, s.t. probleemsed koerad.
Kuulekuskoolitus (KK) – Eesti rahvuslik koolitusliik, kus on 3 astet: KK1, KK2, KK3. Selleks, et pääseda edasi klassi KK-2, tuleb KK-1 eksam sooritada vähemalt hindele “hea”. Üleminekuks klassi KK-3 piisab ühekordsest koolitustulemusest (vähemalt “hea”) klassis KK-2. Kuulekuskoolituses hinnatakse koera töötahet, energiat, kontakti omanikuga, püsivust, korrektsust. Koer ei tohi teises ja kolmandas astmes karta ka stardipüstoli pauku. Kuulekuskoolituse eeskiri.
Jäljetreeningud – nii metsa- kui põllujälg. Põllujäljekatse (PJK) – Eesti rahvuslik koolitusala, koosneb kahest osast – põllujälg (A) ja kuulekus (B) ning sobib koertele, kes varruka- ehk kaitsetöös ennast väga kodus ei tunne. Põllujäljekatse eeskiri.
Näitusekoolitus – näitusele minek eeldab teatud ettevalmistust. Koertelt nõutakse näitustel head liikumist ja esitlemisoskust. Kõik see mõjutab koera näitusehinnet oluliselt. Koeraomanikel on vaja teada ka mõnede tõugude iseärasustest näituse esitlustel (nt. seisak, esitlusviis). Näituste eeskiri.
Kutsikakool – kutsika koolitamine hakkab päevast, mil te toote ta koju. Koertekoolist saate vajaminevaid nõuandeid oma ala tundvatelt inimestelt. Koos kutsikaga on vaja õpetada ka kutsikaomanikku. Kutsikakooli võib võrrelda lasteaiaga, kus õppimine toimub lihtsas ja mängulises vormis.Harjutuste eesmärgiks on luua koerajuhi ja koera vahele hea suhe. Koertekoolis kohaneb kutsikas (koer) nii inimeste kui teiste koerte seltsiga. Kutsikadressuur on peamiselt eelduseks sujuvale koostööle tulevikus. Teoreetilises osas vastatakse kutsikaomanike küsimustele ja muredele.
Tundi tulles võtke kaasa:
- maiustusi (maiustused peavad olema koera jaoks üliahvatlevad näiteks pihvitükikesed või vorstitükikesed);
- mänguasju koerale;
- mugava jalutusrihma ja tavalise kaelarihma (mittepoov);
- kausi ja joogivee;
- hea tuju.
Verejäljetreening – Verejäljetreening imiteerib järelotsingut ehk jahiolukorras haavatud uluki otsimist. Jälg tehakse verega niisutatud käsna vedades, jälje pikkus on 500-600 m ning jälje lõpus on vastavalt verele sama ulukiliigi jalg või kõrv. Kui sul on jahis töötav koer, kelle nina vajab teravamaks lihvimist või lihtsalt jahitõugu koer, kellega tahad harrastada verejäljetrenni, siis kohtume metsas. Korra aastas toimub verejäljeeksam EKL registris olevatele jahitõugu koertele. Verejäljetreeningu eeskiri, jahitõugu koerad.
Agility – see on lõbus ja hasartne spordiala aktiivsetele koertele ja koerajuhtidele. Alguse on agility saanud hobuste takistussõidust Inglismaal 1977. aastal. Agilitys läbib koer koerajuhi juhendamisel takistusteraja, mis koosneb erinevatest hüppetakistustest, kontaktpindadest, tunnelitest ja slaalomist. Agilityga tegelema hakates on vajalik päris hea kontakt koeraga, kuna agilityplatsil on koer rihmast lahti ja juhtida saab koera ainult suuliste käskluste ja juhtimisvõtete abil. Agility eeskiri.
IGP (jälg, kuulekus, kaitse) – rahvusvahelised teenistuskoerte töökatsed. Koerteklubis Aktiiv on võimalik treenida jälje ja kuulekuse alasid. Kaitsekoolituse jaoks tuleb sõita mandrile, soovi korral nõustame, millise koolitaja poole pöörduda. Eeskiri.